Saturday 25 August 2012

Hakkab juba looma

Ma arvan et nüüd hakkab UWC elu juba ilmet võtma. Lihtsalt kirjeldan siin oma kahte viimast päeva. Saate vastuse küsimusele: Mida ma teen siiin??

 23.08.12
07.00-08.00 Hommikusöök
See tähendas muidugi seda et ma saabusin 10 min enne kaheksat sööklase, tegin endale paar võileiba, jõin 2-3 tassi teed ja leidsin enda ümber inimesi igast maailma otsast.
 08.30 Sissejuhatav tegevus kooliellu
Selleks et vähegi ümbrust tundma õppida tegime jalutuskäigu lähimasse külla Flekkesse. Tegelikult on siin ümbruses iga natukese aja tagant maja, aga Flekkes on pood. Ma pole kindel kas seal midagi veel on, aga pood on küll. Kuuldavasti on see jubekallis aga kuna ma ei oska seda võrrelda teiste Norra poodidega ja ma vaevu oskan norra hindu eesti omadega siis ma lihtsalt sain aru, et ma reaalselt ei vaja sealt poest midagi,, veel. Flekkes on ka mõnus koht grillimiseks, nii et me võibolla korraldame seal mõne mõnusa õhtu.
 12.15 Lõunasöök
Flekkest tagasi jõudes läksime lõunat sööma. Tegelikult jäi enne seda ka vaba aega. Lõunasöögiks oli vist makaronid vms. Samuti on meil omaette salatilaud, kus on erinevaid salateid. Põhiline pole toit vaid inimesed kellega sa ühes lauas oled.
 14.00 Sissejuhatav tegevus
Ühistöö/kogukondlikult kasulik töö. Aitasime maha võtta võsa mis kasvab seal, kus meie õpetajad elavad. See on kohe õpilasküla kõrval, natuke eemal. Neil on ilusad majad, vaatega fjordile. Saime seal ümbruse päris palju paremask. See on üks uwc mõte, inimesed panustavad, et kõigil oleks parem, teevad koostööd et midagi parandada. Samuti muutis see inimesi lähedasemaks.
 17.30 Õhtusöök
Ma ei hakka enam oma sööki kirjeldama. Hea toit, mis mind ei ole ära tüüdanud aga need kes siin teist aastat on ütlevad et see võib igavaks muutuda.
 19.00 World today session // Maailm täna
See on vist üks lahedamaid asju. See toimub iga nädal. Õpilased kogunevad auditooriumisse, kindlad inimesed valmistavad ette esitluse mõne probleemi kohta, enamasti poliitiline, esitlevad selle ja pärast juhivad arutelu. Meil oli teemaks Süüria ülestõus. Seda oli ÜLIpõnev kuulata. Inimesed kes olid reaalselt sellest piirkonanst pärit esitasid oma arvamusi, oma vaateid. Kedagi ei rünnata, sa ainult ütled mida sa arvad, teine esitab ima seisukoha ja sa saad oma pildi kokku panna. Kujutan ette et kui see iga nädal toimub, venib mu silmaring päris kobedalt.
 21.00 Kohviku avamine
Ühes hoones teeb õpilasi aeg-ajalt väikse kohviku, kust saab osta teed, kohvi, kooki. Eile oli see esimest korda lahti sellel aastal, nii et peaaegu kõik õpilased kogunesid sinna. See oli lihtsalt mõnus koosolemine. Kujutan ette et kooli ajal on nii hea lihtsalt põgeneda väiksesse kohvikusse, juua teed ja unustada kogu stress ja pinge, mis siin ilmselgelt varsti tekib.
 Pärast kohvikut otsustasime ühe argentiina tüdrukuga teha "candi night" ehk siis istuda koos kuskil ja süüa kommis kuna me avastasime, et meil on mõlemal kodust toodud midagi head, mida teise riigis ei ole. Läksime ühte kõige lahedamasse kohta siin, meil on olemas "paadimaja" mille teisel korrusel on muusikaruum. Seal on kogu varustus mida sa vajad muusika tegemiseks: kitarrid, keeled, võimendid, mikrofonid, süntesaator ja isegi üks vioola ja üks viiul, millel on kaks keelt. Paadimaja ees on plats, mis on kohe fjordi ääres. Istusime seal ja vaatasime oma kooli, mis teisel pool vett läbi öö säras, sõime kommi. Mina pakkusin talle kalevi martsipanikomme, valget šokolaadi mustikatega ja lagritsat. Temal oli mingid imehead maiustused, mis olid veidi nagu väike tükk šokolaadikooki. Lisaks veel marmelaad mingi puuviljaga, mida eestis ei ole. Ülitore oli.
Meiega koos oli veel Andrès Kolumbiast kes on väga tore inimene, ta lihtsalt veedab aega väga erinevates seltskondades. Kahjuks oli ta eile veits väsinud, nii et ta suutis seal väljas külma pinna peal väikese uinaku teha.
 Kui me seal istusime läks väike grupp inimesi muusikatuppa mängima, me ühinesime nendega. Alguses lihtsalt vaatasime mis nad teevad, siis istus mu arentiina sõber trummide taha ja oplaa, mis sealt välja tuli. Ta on väga hea trummar ja sellest hetkest peale hakaks asi tööle. Mul ei olnud viiulit endaga kaasa, seega ma veits näppisin vioolat, aga kuna rokk-popp pole väga viiulile mõeldud sai minust peagi tehniline tugi, kes mässas mikrofonide ja asjadega. See oli lihtsalt nii tore. See ongi uwc võlu, siin justkui on kõik olemas. Siin on igast asju veel, aga ma ei taha oma postitust liiga pikask teha, seega tänasest päevast jm kirjutan hiljem

 :)

1 comment:

  1. Loen ja mõtlen, et tahaks ise tagasi UWCsse minna :-)

    ReplyDelete