Elu keeb

Möödas on üks nädalavahetus. Tahaks siia kirjutada omadussõna selle kohta, aga see oli nii kirju, et ma ei oska seda ühte ühikusse kirjutada.

 Esiteks saab nädalavahetusel kaua magada, sest Brunch, ehk siis hommikusöök ja lõunasöök koos, on kell 11-12.30. Laupäeviti saab tavaliselt riisiputru, mis on väga hea, samas saab võtta ka mingit sooja sööki.
 Sel laupäeval oli meil sissejuhatus välitegevustesse. Nimelt on üheks meie ülesandeks osaleda leirskules. Nimelt saadetakse Norras lapsed koolist nädalaks eemale maale, kus nad saavad tegeleda erinevate välitegevustega ja näha loodust. Üks nendest kohtadest, kuhu lapsed lähevad on siin meie kooli juures, nii et me aitame organiseerida neile tegevusi. Nii on igal õpilasel üks ala/tegevus, mida ta läbi viib. Selleks võib olla kajakiga sõitmine, kaljuronimine seinal, vibulaskmine, sukeldumine, kanuutamine jt. Iga õpilane läbib ühe kohta kursused ja hiljem viib seda lastega läbi, aga kui kursused on läbitud võib seda ka ise vabal ajal harrastada või siis mõnda kaasõpilast õpetada. Nt kanuutama ei saa minna ilma kanuujuhiga, kes on kursuse läbinud ja kursust ei saa läbina ilma esmaabi kursuse läbimist, mida me teeme alles veebruaris.
 Pärast infotundi pidime kõik läbima ujumistesti mis sisaldas endas 100m ujumist vabastiilis, veel hõljumist 3 min, põhjast mingi valge asja otsimist ja lõpuks ühe nuku, kelle nimi oli Bob, päästmist. Bobi päästmine oli kõige raskem, sest ta kaalus küllaltki palju. Õnneks ma läbisin testi küllaltki lihtsalt, kuid osadele õpilastele valmistas see raskusi ja mõned ei saanudki seda läbitud. Näiteks ühel tüdrukul on päris halb silmanägemine, nii et ta lihtsalt ei näinud seda valget asja põhjast ära tuua.
 JA nüüd tuleb parim osa: laupäevaõhtul oli meil teemapidu! See oli lihtsalt niiii tore. Iga tuba valis endale teema ja riietus sedamoodi. Ma arvan et peaagu kõik inimesed tulid kohale ja enamus jäi sinna lõpuni. Kõik tantsisid ja veetsid head aega ja nägid väga lahedad välja. Mul ei ole pilti endast, veel, seda lihtsalt pole veel arvutisse laetud, aga üks mitteniihea pilt peost siiski on. Niipalju võib öelda, et meie toa teema oli Batman!!! :D

 Võib öelda et enamus koslüümilahendused olid väga andekad.
 Nädalavahetus jätkus pühapäevaga. Pärast brunchi oli jällegi üks lahedamaid kogemusi siin: FUNRUN. Enne pean selgitama(kui ma seda veel teinud ei ole) et õpilased elavad siin viies erinevas majasm iga maja on nimetatud ühe põhjamaa järgi: Rootsi, Norra, Taani, Soome, Island. Mina olen Taani majas. Majad võistlevad omavahel, seda võib võrrelda natuke Harry Potteriga, kus on samamoodi neli maja ja aasta lõpuks saab üks rohkem majapunkte ja võidab majakarika ja Griffindor rõõmustab, Slytherin on "damn" ja Dumbledore plaksutab käsi. Igatahes mindagi taolist on siin ka (ei tea miks, aga meie maja võrreldakse koguaeg Slytheriniga, vb sest me oleme targad ja kavalad :D). Meie esimeseks võistluseks oli võidujooks Flekkesse ja tagasi. Kõik olid väga patriootlikud oma maja suhtes ja riietusid vastavalt, mõned olid lihtsalt lahedad ja jooksid pidžaamas või kostüümis. Näiteks Scott USAst oli supermani kostüümis.

 Pildil pole jälle eriti palju näha, kui ma leian parema, siis lisan. Aga.. pärast finshit läks asi isegi paremaks. Kuna meil oli niii palav ja meil oli ujumistest tehtud, siis otsustasime teha ametliku esimese hüppe fjördi. See oli megalahe, poolsegan aga samas lahe. See oli see hetk kui ma sain aru et jaa, ma olen tõesti sees, ma elan seda elu ja see on lihtsalt täiuslik. Eks ta ole üks verstapost minu uwc teekonnal, loodan ka sellest kuskilt pilti leida :)
 Pärast kuuuma dušši ja õhtusööki oli meil sissejuhatus Extra-academics commitments programmi ehk siis õppekavavälisesse programmi. Nimelt peame me valime 2-4 lisategevust mda me teeme, aga võib olla ka rohkem ja mitteametlikud. Neid on siin seinast seina, see on nüüd lisaks leiskulele millest ma enne rääkisin. Ma panin end kirja "mõnele" mida ma järgnevate nädalate jooksul proovida tahan, enne kui ma lõplukult ära otustan. Toon siis näited: kooliorkester, SAFUGE ehk rahakogumine Aafrika põgenikelaagrile, LEAF ehk loodushoiu tegevused või projekti kirjutamine, BEE keeping ehk siis mesilastepidamine :-D, Hiina kultuur ja keel, millega on võimalus suvel hiinasse minna, ainult lennupiletid peab ise ostma, aga vist on mõistlik vahepeal kodus ka püsida. Lisaks on siin veel teater, kunstiringid, tantsuringid. Üks, mis mind väga huvitab, aga sinna on raske saada sest paljud tahavad, on jalgpall puuetega inimestega. See oleks väljakutse, mitte niisama nali ja trall.
 Seega tuleb mu aasta siin päris mitmekülgne ja kiire. IB, leiskule, service ja kõik muu. Praegu on lihtne, palju vaba aega ja tore on, aga varsti läheb kiireks. Nii et nautige blogi, kuni see veel uueneb :-)

Hakkab juba looma

Ma arvan et nüüd hakkab UWC elu juba ilmet võtma. Lihtsalt kirjeldan siin oma kahte viimast päeva. Saate vastuse küsimusele: Mida ma teen siiin??

 23.08.12
07.00-08.00 Hommikusöök
See tähendas muidugi seda et ma saabusin 10 min enne kaheksat sööklase, tegin endale paar võileiba, jõin 2-3 tassi teed ja leidsin enda ümber inimesi igast maailma otsast.
 08.30 Sissejuhatav tegevus kooliellu
Selleks et vähegi ümbrust tundma õppida tegime jalutuskäigu lähimasse külla Flekkesse. Tegelikult on siin ümbruses iga natukese aja tagant maja, aga Flekkes on pood. Ma pole kindel kas seal midagi veel on, aga pood on küll. Kuuldavasti on see jubekallis aga kuna ma ei oska seda võrrelda teiste Norra poodidega ja ma vaevu oskan norra hindu eesti omadega siis ma lihtsalt sain aru, et ma reaalselt ei vaja sealt poest midagi,, veel. Flekkes on ka mõnus koht grillimiseks, nii et me võibolla korraldame seal mõne mõnusa õhtu.
 12.15 Lõunasöök
Flekkest tagasi jõudes läksime lõunat sööma. Tegelikult jäi enne seda ka vaba aega. Lõunasöögiks oli vist makaronid vms. Samuti on meil omaette salatilaud, kus on erinevaid salateid. Põhiline pole toit vaid inimesed kellega sa ühes lauas oled.
 14.00 Sissejuhatav tegevus
Ühistöö/kogukondlikult kasulik töö. Aitasime maha võtta võsa mis kasvab seal, kus meie õpetajad elavad. See on kohe õpilasküla kõrval, natuke eemal. Neil on ilusad majad, vaatega fjordile. Saime seal ümbruse päris palju paremask. See on üks uwc mõte, inimesed panustavad, et kõigil oleks parem, teevad koostööd et midagi parandada. Samuti muutis see inimesi lähedasemaks.
 17.30 Õhtusöök
Ma ei hakka enam oma sööki kirjeldama. Hea toit, mis mind ei ole ära tüüdanud aga need kes siin teist aastat on ütlevad et see võib igavaks muutuda.
 19.00 World today session // Maailm täna
See on vist üks lahedamaid asju. See toimub iga nädal. Õpilased kogunevad auditooriumisse, kindlad inimesed valmistavad ette esitluse mõne probleemi kohta, enamasti poliitiline, esitlevad selle ja pärast juhivad arutelu. Meil oli teemaks Süüria ülestõus. Seda oli ÜLIpõnev kuulata. Inimesed kes olid reaalselt sellest piirkonanst pärit esitasid oma arvamusi, oma vaateid. Kedagi ei rünnata, sa ainult ütled mida sa arvad, teine esitab ima seisukoha ja sa saad oma pildi kokku panna. Kujutan ette et kui see iga nädal toimub, venib mu silmaring päris kobedalt.
 21.00 Kohviku avamine
Ühes hoones teeb õpilasi aeg-ajalt väikse kohviku, kust saab osta teed, kohvi, kooki. Eile oli see esimest korda lahti sellel aastal, nii et peaaegu kõik õpilased kogunesid sinna. See oli lihtsalt mõnus koosolemine. Kujutan ette et kooli ajal on nii hea lihtsalt põgeneda väiksesse kohvikusse, juua teed ja unustada kogu stress ja pinge, mis siin ilmselgelt varsti tekib.
 Pärast kohvikut otsustasime ühe argentiina tüdrukuga teha "candi night" ehk siis istuda koos kuskil ja süüa kommis kuna me avastasime, et meil on mõlemal kodust toodud midagi head, mida teise riigis ei ole. Läksime ühte kõige lahedamasse kohta siin, meil on olemas "paadimaja" mille teisel korrusel on muusikaruum. Seal on kogu varustus mida sa vajad muusika tegemiseks: kitarrid, keeled, võimendid, mikrofonid, süntesaator ja isegi üks vioola ja üks viiul, millel on kaks keelt. Paadimaja ees on plats, mis on kohe fjordi ääres. Istusime seal ja vaatasime oma kooli, mis teisel pool vett läbi öö säras, sõime kommi. Mina pakkusin talle kalevi martsipanikomme, valget šokolaadi mustikatega ja lagritsat. Temal oli mingid imehead maiustused, mis olid veidi nagu väike tükk šokolaadikooki. Lisaks veel marmelaad mingi puuviljaga, mida eestis ei ole. Ülitore oli.
Meiega koos oli veel Andrès Kolumbiast kes on väga tore inimene, ta lihtsalt veedab aega väga erinevates seltskondades. Kahjuks oli ta eile veits väsinud, nii et ta suutis seal väljas külma pinna peal väikese uinaku teha.
 Kui me seal istusime läks väike grupp inimesi muusikatuppa mängima, me ühinesime nendega. Alguses lihtsalt vaatasime mis nad teevad, siis istus mu arentiina sõber trummide taha ja oplaa, mis sealt välja tuli. Ta on väga hea trummar ja sellest hetkest peale hakaks asi tööle. Mul ei olnud viiulit endaga kaasa, seega ma veits näppisin vioolat, aga kuna rokk-popp pole väga viiulile mõeldud sai minust peagi tehniline tugi, kes mässas mikrofonide ja asjadega. See oli lihtsalt nii tore. See ongi uwc võlu, siin justkui on kõik olemas. Siin on igast asju veel, aga ma ei taha oma postitust liiga pikask teha, seega tänasest päevast jm kirjutan hiljem

 :)

Fjordi ja mägede vahel

 Ma olen siin olnud põhimõtteliselt kaks päeva, aga ma juba tunnen kuidas aeg lendama hakkab. Meil on praegu sissejuhatav nädal, kus meile tutvustatakse õppeaineid, kodukorda, korra hoidmist, süsteemi ja palju muud. Suur osa energiat läheb inimeste ja nimede õppimisele, aga vaikselt hakkab juba meelde jääma. Kõige raskemad on Aafrika nimed, aga nüüd juba saab ka nendega hakkama.
 Esiteks on siin megailus. Me oleme fjordi ääres, teisel pool on mäed. Vesi on alati peegelsile ja mägedes on väiksedpilvetupsud või siis neid pole läbi paksude pilvede näha. Vaheldumisi on selge ilm ja sajab, aga kui just paksu padukat ei tule, siis vihm ei häiri enam üldse, see tundub siin nii loomulik.Kõik ülihästi organiseeritud, kõige eest on hoolt kantud. Eile olivõimalus koolist riideid saada, kui midagi puudu oli. Need olid annetatud või eelmiste õpilaste jäetud riided, milles leidus ka saapaid, kummikuid, vihmakeepe, salle, mütse, pluuse, pükse.. kõike kõike ja neid sai täiesti tasuta võtta palju kulus. Mina võtsin endale salli, kindad, mütsi ja ilusad kummikud.
 Praegu ongi sisseelamise periood. Aeg-ajalt on ühistegevused või siis infotunnid. Me elame majades ja iga maja moodustab omamoodi meeskonna vms. Minu maja on Taani maja, lihtsalt põhjamaade järgi nimetatud, riik ei oma siin tähtusust. Koos organiseerime koristuse ja tegevusi, täna näiteks oligi koristuspäev.
 Suureks katsumuseks oli ka õppeainete valik. IBs peab valima kuus õppeaine. Mina valisin hetkel Inglise keel, norra keel, geograafia, maailam poliitika, keemia, matemaatika. Kui mulle midagi ei sobi, siis võin seda ka muuta lähikuude jooksul. Meile tehti täna ka matemaatika ja inglise keele test. Isegi mulle, kui matemaatikat mitte armastavale inimesele oli see päris lihtne, täpselt need asjad, mida ma õppinud olin. Ma arvan et Eestis õpetatav matemaatika ongi hea, samuti ka kõik teised ained, aga koolisüsteem võiks olla avatum.
 Seega ma olen elus, pakin asju lahti, tutvun inimeste ja uue eluga. Siin on tõesti väga vähe aega et arvutis olla, ma pean pingutama, et ennast sundida midagi kirjutama.

Siin lihtsalt on24/7/365 piltilus

Fjordi ääres me elamegi. Õppehooned, õpilaste majad, söökla, kooli ja administratsiooni hooned on lähestikku ja moodustavad omaette osa sellest külast.

 Palju-palju toredaid inimesi kellega aega veeta ja niii palju õppida.

Snakkes!

Hva?

Enne kui ma räägin sellest, et ma olen Norras ja kõik on üüberhea, kirjutaks veits sellest, kuidas ma üldse siia sain ja mida ma siin teen

 Ma tulin Norra, et siin õppida kaks aastat ja oma keskkooli diplom siin saada. Ei ole vahetusõpilane, et pea pärast Eestis aastat järgi tegema vms.

 Esimest korda kuulsin ma sellest koolist sõbrannalt, kes ülientusiastlikult rääkis mingist võimalusest õppida välismaal ja kuivõrd suurepärane see koht on.  Ma jätsin midagi meelde, aga ei uurinud täpsemalt edasi, kuni detsembris 2011 tulid meile kooli rääkima kaks inimest täpselt samast koolist. Mulle tundus see kõige ideaalsema kohana maailmas, seega otsustasin kandideerida.

 Mis asi see siis oN? United World College – organisatsioon, millel on 13 kooli üle maailma, kus õpilased saavad omandada keskhariduse rahvusvahelises seltskonnas. Enamasti on õpilased stipendiumiga, millega peab ise maksma ainult lennupiletid ja taskuraha. Sellesse kooli tulevad inimesed sõna otseses mõttes üle maailma, väga paljudest erinevatest riikidest. Keegi ei lähe õhtul koju, kõik elavad koos, koju võib minna koolivaheaegadel. Õpitakse IB programmi järgi, ehk siis valitakse kuus ainet, kolm kõrgema tasemega ja kolm kesktasemel, kuid lisaks  koolitundidele on sportlikud, loomingulised ja sotsiaalsed lisategevused. Koolis on väga palju võimalusi: kajakid, mägirattad, sportimisvõimalused, kunstiklassid, muusikaruum , lisaks veel vabatahtlik töö mõnes lasteaias, koolis, vanadekodus vms. Iga kool on erinev ja kuna ma pole veel kaua olnud, ei hakka ma ka rohkem targutama, lugege blogi, saate rohkem teada.

 Aga kuidas ma sinna sain? Ma haarasin võimalusest. Esimesse vooru oli vaja kirjutada esse, teemad olid antud, mina valisin teema Sooline võrdõiguslikkus rikub soolise identiteedi kujunemist, lisaks pidi kirjutama iseloomustuse endast ja saama mõnelt õpetajalt soovituskirja. Selle alusel valiti välja 10 inimest umbes 70st, kes kutsuti teise vooru kohale. Teine voor toimus Tallinnas, me olime seal kaks päeva, ööbisime ühes bed ja breakfastis ja meile anti erinevaid ülesandeid, nt pidime kambakesi näitlema etüüdi, väitlema ja osalema talendivoorus, mis oli täiesti ette teatamata. Samuti räägiti meile väga palju UWCst. Teisel päeval olid vestlused ja siis jäime kõik ootama, kes meist valitakse välja. Kolme päeva pärast saimegi teada, üks inimene läks Hong-Kongi, teine Itaaliasse ja mina Norrasse.

 Ühe sõnaga ma proovisin ja ilma et ma isegi aru saaks olen ma nüüd siin, tuul tiibades.

Saabumine norra

Mu blogi nimi on kilukarbita Norras sest,

 mind tulid täna lennujaama saatma mõned ülimegatoredad inimesed: Karoli, Elisabeth, Mariann, Marianne, Iiris ja H. Karoli ja Elisabeth andsid mulle kaasa kingituse, kus sees oli paljupalju eesti komme (nomnom, parimad maailmas), must teraleib, marmelaad ja kilukonserv. Ma pidin selle panema käsipagasisse, sest mu tavaline pagas oli juba niiigi megasuur, nii et ma pidin juurde maksma, loodan et seal olid ikka ainult vajalikud asjad. Ma alguses ei pannudki tähele et ma kilukonservi sain, alles pärast seda kui ma olin oma tavapagasi ära saatnud. Ühe sõnaga, kilukarp ei tundunud üldse ohtlik, aga turvaväravates tuli kuri politsei, pani mu käed raudu ja süüdistas terrorismis. Nali, tegelt mind ei lastud sellega läbi, ma andsin selle oma emale, sest kilud on just see materjal millest tehakse pomme ja kukutatakse lennukeid alla. 

 Õnneks sain ma oma kilukarbi kaotusest veidi üle, kui lennukis serveeriti väikseid tikuvõileibu kilu ja eesti lipuga :))

Aga ma jõudsin ilusti oslosse, võtsin pagasi, viisin teise check-in`ni kus naine tegi kena märkuse: "wow, you have been packing!" 

Lennujaamas

Lennujaam on just see õige koht kus endale kiiresti kiiresti blogi teha. Inimesi lastakse juba pardale, pean jooksma

 Snakkes!