Pärast megalahedat jõuluvaheaega lahkusin kodust kolmandal jaanuaril ja jõudsin hilja õhtuks Oslosse. Järgnev päev oli väga sisukas ja ülilõbus - sai mööda linna ringi käia, vaatamisväärsusi näha ja süüa head toitu.
Taustal on ooperimaja, mille katusele me tahtsime minna, aga talvel on see külastajatele suletud et takistada inimesi selle katuselt otse merre kelgutada. Vähemalt nii ütles mulle Merilin.
Hiljem läksime modernsemasse linnaossa, kus oli moodsakunsti muuseum. Muuseumit ei külastanud, kuid selle sissekäigu juures oli väga häiriv kuju (mitte see mis pildil) kuid arvestades et tegemist oli moodsa kunstiga, ei tohiksvist väga kritiseerida. Õnneks leidsime väljast ühe lahedama ja armsama kujukese. Üldsielt nägi see linnaosa vägagi välja nagu Rotterman . mere ääres klaasist majadega.
Oslo üleüldiselt mõjus hästi, kuidagi oli tunda et see on suur linn, kuid kohati tundus, et sel pole õiget struktuuri või korralikku kesklinna. Nägime küll rahvusteatrit ja parlamenti, kuid need tundusid olevat mõned tähtsamad hooned teiste sees. Sellegipoolest on see minu meelest ilus linn, kenasti arenenud - uued trammid, bussid, metroo ja korralik keskjaam (mitte negu Balti Jaam Tallinnas)
Kuningalossi ees. Ilus talveilm tegi nähtavasti tuju
heaks. Lossi ees sai Meriliniga ka hundiratast tehtud, sest enne kui ta Norra tuli, kirjutasin talle mõned ülesanded mida ta tingimata täitma pidi. Hudiratta tegemine keset tänavat (ei tea küll kas lossi esine park päris tänav on) ja sellest pilti tegemine oli üks nendest. Pildid sellest on Merilini blogis http://norraskorras.blogspot.no/
Vahepeal käisime paaris kohas veel - ägetates kommipoodides, riidepoodides, kust norrakad oma lemmikriided saavad - soojad kampsikud ja ilmakindlad joped mis on praktilised ja näevad samas ka head välja. Lisaks käisime söömas - kebabi, sest mulle oli juba varasemalt selgeks tehtud et Eestis ei osata õiget kebabi teha, kuna seda ei tee päris türklased või inimesed kelle rahvustoit see on. Tõsi, kebab oli hea, kuid selle söömine võttis arvatust tunduvalt kauem - sõime seda tund aega järgemööda ja siis järgmised pool tundi oigasime ja ei suutnud liigutada.
Kuri beebi. See on tehtud Vigelansparke's - arvatavasti ühes tuntumas kohas Oslos. Seal on väga palju ilusaid skulptuure, kuid see on väikeste kujukeste hulgast kõige kuulsam. Ilmselt kuna ta mõjub väga üllatavana ning naljakana. Kõik ülejäänud kujutavad dramaatilisi stseene ja üllaid kangelasi või muidu inimesi, kuid see kuju on ühest jonnipunnist. Isegi tema vasak käsi on läikiv, mitte tuhm nagu ülejäänud keha, sest inimesed hoiavad sellest nii palju kinni, et nad on tahtmatult oma käpikutega ilusti ära poleerinud.
Vigelandi kuulsaim monument - Monolitten.
Pärast linnas tuuritamist läksime tagasi Merilini host-pere juurde (kusjuures väga kenad inimesed ja väga ilus kodu, kuigi pisut fancy) Samal õhtul oli merilini host-õe sünnipäevapidu, nii et ma sain kohtuda mitmete norrakatega. Minu norrakeele oskused tulid nii palju abiks, et ma sain enamasti aru, mida inimesed ütlesid, kuid rääda ma ei osanud :-) Pealegi räägitakse Oslos teistsugust norra keelt - bokmaal, mis minu arvates kõlab veidi paremini kui see mida ma siin õpin - nynorsk. Ega need väga erinevad pole, aru saab ikka, kuid kui räägid nynorski Oslos, siis saadakse aru et sa tuled kuskilt mägede tagant, eriti kui sa räägid seda väga tugeva aksendiga :-D
Ühesõnaga on tore, kui on sõbrad kellele saab külla minna. Viimasel päeval sain veel Emiliga etnost ka kokku, käisime kõik koos pitsat söömas. Pärast istusingi Oslo-Bergen rongi peale, jõudsin kella poole üheteistkümne paiku õhtul Bergenisse, sain pool kaksteist bussi peale, mis viis mindi kooli ja olin hommikul kella neljaks koolis. Just nagu siis, kui ma esimest korda siia jõudsin - täielikus pimeduses. Ometi on mul hea meel tagasi olla ja kõiki oma sõpru näha. Nüüd on jälle kool peale hakanud ja kipub kiireks minema. Teine veerand UWCs - saab olema raskem kui esimene, kui loodan et sama lõbus.
No comments:
Post a Comment